Rohkem kui 2 kuud tagasi...
Täna on siis suur püha, Hijri New Year, kuigi kuidagi see välja ei paistnud linnapildis
Eelmine päev oli meil niivõrd sündmuste rohke, et tänaseks liigseid plaane ei tehtud. Ähmane jutt jäi meie Dubai sõbraga et kohtume veel kuid midagi kindlat ei olnud. Hommikul võtsime rahulikult nagu ikka külastasime oma kodu malli ja lõunaajal võtsime suuna down-towni, kus pidi Kerti unistuste pood olema PaperLane, millest me kõik olime palju palju selleks hetkeks kuulnud. Seal müügil olevad imemarkerid pidavat täielik defitsiit olema. Taksojuht viis meid kiirelt kuskile, mis ei öeldnud meile mitte midagi aga näe oligi õige koht. Saime unistatud markerid ja siis mõtlesime randa minna mis pidavat olema kiviviske kaugusel, see tähendas nagu ikka pikemat jalutuskäiku. Randa me ka lõpuks jõudsime, tõsi tegu ei olnud küll helesinise reklaamitava rannaga, mille liival on ilusad palmid. Olime nö äärerannas, mis oli algus public beachile, samas ei olnud see tasuline nagu tuntud rannad (tasu on paarkümmend € senti tavaliselt). Päike oli juba väga madalal, seega väljas olemine oli inimlik, samas mitte pruunistav. Vesi olevat supp olnud, kuid jättis naha kahtlaseks. Kahjuks peab tõdema, et õige Dubai rand jäi seekord siiski nägemata, mis tähendab vaid ühte - peab tagasi minema!
Peale rannapuhkust pidime oma sõpradega siis kohtuma, kes olevat samuti rannas, kuid keeruline on see kohtumine kui linna ei tunne ja väga aru ei saa kus keegi on. Kuna olime turistimiskohtadest kaugel, siis ükski takso meid peale võtta ei soovinud ja eriti veel meie poolt nimetatud ranna viia. Lisaks oli hiiglaslik ummik. Nagu hiljem selgus, oli keegi õnnetu vees kaotsi läinud ja päästetööde tõttu oli liiklus häiritud.
Kuna see päev oli üsna tagaishoidlik olnud otsustasime Ivoga linnukese kirja saada ja minna Dubais lumelauaga sõitma (lume peale). Selleks panin oma kõige paksemad riided selga ja asusime oma armsa malli poole, Ivo mind ei uskunud et seal külm on ja tuli lühikeste käiste ja säärtega nagu tavaliselt (selle eest maksis ta hiljem 2nädalat ränka hinda) :( Seekord oli mõnus kaubanduskesuses käia, tavaliselt oli alati ikka tiburüü seljas.
Rendist saime endale ääretult koledad riided, mida sai oma 3x vahetamas käia, "kohalikud filipiinid" ei ole vist harjunud et inimesed on ka pikemad kui 1.60m. Laud oli ütlemata ebamugav esimesed paar sõitu, siis jalg harjus, kuid enda oma on ikka kordades parem. Kokkuvõttes oli see muidugi lahe, sai jälle jala soojaks, samas loodudliku lume jakünka vastu ikka ei saa. Peale sportimist läksime klaasi taga olevasse Cheescake Faktorysse, kus juustukookide valik on piiritu ja tükid on u veerand koogi suurused. Valisime endale meelepärased ja lõpetasime õhtu tee ja suhkru üledoosiga.
Täna on siis suur püha, Hijri New Year, kuigi kuidagi see välja ei paistnud linnapildis
Eelmine päev oli meil niivõrd sündmuste rohke, et tänaseks liigseid plaane ei tehtud. Ähmane jutt jäi meie Dubai sõbraga et kohtume veel kuid midagi kindlat ei olnud. Hommikul võtsime rahulikult nagu ikka külastasime oma kodu malli ja lõunaajal võtsime suuna down-towni, kus pidi Kerti unistuste pood olema PaperLane, millest me kõik olime palju palju selleks hetkeks kuulnud. Seal müügil olevad imemarkerid pidavat täielik defitsiit olema. Taksojuht viis meid kiirelt kuskile, mis ei öeldnud meile mitte midagi aga näe oligi õige koht. Saime unistatud markerid ja siis mõtlesime randa minna mis pidavat olema kiviviske kaugusel, see tähendas nagu ikka pikemat jalutuskäiku. Randa me ka lõpuks jõudsime, tõsi tegu ei olnud küll helesinise reklaamitava rannaga, mille liival on ilusad palmid. Olime nö äärerannas, mis oli algus public beachile, samas ei olnud see tasuline nagu tuntud rannad (tasu on paarkümmend € senti tavaliselt). Päike oli juba väga madalal, seega väljas olemine oli inimlik, samas mitte pruunistav. Vesi olevat supp olnud, kuid jättis naha kahtlaseks. Kahjuks peab tõdema, et õige Dubai rand jäi seekord siiski nägemata, mis tähendab vaid ühte - peab tagasi minema!
Peale rannapuhkust pidime oma sõpradega siis kohtuma, kes olevat samuti rannas, kuid keeruline on see kohtumine kui linna ei tunne ja väga aru ei saa kus keegi on. Kuna olime turistimiskohtadest kaugel, siis ükski takso meid peale võtta ei soovinud ja eriti veel meie poolt nimetatud ranna viia. Lisaks oli hiiglaslik ummik. Nagu hiljem selgus, oli keegi õnnetu vees kaotsi läinud ja päästetööde tõttu oli liiklus häiritud.
Kuna see päev oli üsna tagaishoidlik olnud otsustasime Ivoga linnukese kirja saada ja minna Dubais lumelauaga sõitma (lume peale). Selleks panin oma kõige paksemad riided selga ja asusime oma armsa malli poole, Ivo mind ei uskunud et seal külm on ja tuli lühikeste käiste ja säärtega nagu tavaliselt (selle eest maksis ta hiljem 2nädalat ränka hinda) :( Seekord oli mõnus kaubanduskesuses käia, tavaliselt oli alati ikka tiburüü seljas.
Rendist saime endale ääretult koledad riided, mida sai oma 3x vahetamas käia, "kohalikud filipiinid" ei ole vist harjunud et inimesed on ka pikemad kui 1.60m. Laud oli ütlemata ebamugav esimesed paar sõitu, siis jalg harjus, kuid enda oma on ikka kordades parem. Kokkuvõttes oli see muidugi lahe, sai jälle jala soojaks, samas loodudliku lume jakünka vastu ikka ei saa. Peale sportimist läksime klaasi taga olevasse Cheescake Faktorysse, kus juustukookide valik on piiritu ja tükid on u veerand koogi suurused. Valisime endale meelepärased ja lõpetasime õhtu tee ja suhkru üledoosiga.
