24.okt Abu Dhabi

Hotelli pimendavad kardinad võivad küll toa pimedaks teha, kuid minu bioloogilist kella nad ära ei peta, nii ma siis olingi juba tund aega lakke vaadanud, kui kõlas päästev koputus uksel, nii entusiastlikult läksin ust avama, et tõmbasin koos uksepiidaga, juhtub! Õnneks läks see piit seina külge tagasi sama lihtsalt kui sealt ära tuli. Allanil oli plaan: pidime end “kiirelt” riide panema ja mall’i minema, kus pidime kohtuma Allani lapsepõlve bestikaga, kellega koos pidime Abu Dhabisse, veeparki sõitma.

Meelik ja Ares, pidid täna auto rentima ja Omaani tuttavate juurde minema. Nemad kõik siis veel magasid, kuid uksepiida ragin ja eelkõige Allani rõkkav naer äratas kõik. Kuna Abu Dhabis oli plaan ka üht nooblit kohta külastada pidi ka vastav dresscode kaasas olema. Olimegi öeldud ajaks valmis. Poisid tegid check out oma extra bed’ist ja Ares mainis ka, et meil juhtus väike õnnetus pistikuga, lauses kasutas ka sõna “fire”, mille peale tädi punnitas juba silmi.

Tegime kuttidele lehva-lehva ja otsisime oma vana/uue sõbra Kaupo üles. Mina võtsin jälle smuuti juice barist, mille peale teised ka sappa võtsid, Kaupo sai huvitava peedi-ingveri, millega ta liiga rahul polnud. Sõna ingver jäi talle loetelus esialgu kahe silma vahele…

Peale pikka matka hiiglaslikus kaubanduskeskuses, leidsime õige auto parklast, mille korraldus tundus kõrgem teadus olevat. Ja algas sõit Abu Dhabi poole. Teel kontrollisime ka rehve, Kaupo parkis auto ja Allan jäi üllatunult vaatama, et well, kas ma lähen ise mõõtma… Aga siiski oleme me ju Emiraatides, kus valge mees ei pea midagi tegema, selleks on sisserännanud tööjõud, kes su rehvid kontrollib või kütuse sulle vajadusel paaki laseb. Saime palju väärtuslikku siseinfot, kuhu minna, mida teha, kuidas teha.

Abu Dhabi piir oli väga selgelt eristatav, kust algab üks ja lõppeb teine. Nimelt on Abu Dhabi piirkonna teed ümbritsetud rohelusega, igat seda rohelust kastab voolik, mis jookseb puu juurest puu juurde.

Veepark, mida külastasime on linnast väljas, kaugusel paistis just kui miraaž suurlinnast. Veepargi juures oli veel hiiglaslik Ferrari park, Ikea ja Abu Dhabi F1 ringrada, tegelikuses olid nad ikka mitme kilomeetrise vahega aga kuna nad eksisteerivad in the middle of nowhere ja kõik on silmaga näha siis tunduvad nad lähedal.

Veepargis oli meil võimalik osta kas tavapääse 365 AED või VIP pääse 675 AED, me mõtlesime, et piisab meile tavalisest küll (see oli viga!). Kuna oli kohalik Uus Aasta ja suur püha ja kohalikel ekstra vaba päev, ilmast ei maksa rääkidagi, siis oli see veepark pungil täis inimesi. Kohalikud juba teavad, miks VIP pääse on. Nimelt kui sul on hiiglaslik järjekord ja on palju inimesi see tähendab, et ka VIPil on järjekord, mis saab atraktsioonile eelisjärjekorras siis see tavajärjekord jääbki sinna seisma, sammukeski liikumata. Nii me siis käisimegi veepargis, ilma et oleks mõne PÄRIS atraktsiooni peale saanud (Lazy river ja lastebassein ei lähe just atraktsioonide alla). Seega Do you homework, pigem väldiks sellist päeva, kui on oht, et park on ülerahvastatud. Sellest jäi küll selline bittersweet mälestus.

Päike juba loojus sel ajal kui veel pargis olime, järgmine peatus oli Abu Dhabi Emirates Palace, mis on väga suursugune palee, kullast lagede ja wc´de jpm. Sissepääs on valikuline, meie kohalikud juba teavad, kuidas siin peab rääkima ja probleeme ei tulnud. Olime kõik ka piisavalt kaetud riietega. Võtsime sealt head ja paremat, hindasid me parem ei mäleta enam. Õhtu hitt oli kaamelipiimast cappuccino ehk siis camelccino.

Kell oli küll palju ja meie kodust kaugel aga kui juba, siis juba, läksime ka maailma kuulsat Grand mošeed vaatama, mis on reedeti kauem avatud ehk siis jackpot meile. Jõudsime sinna õhtul ja olime praktiliselt ainsad. Sellegi poolest pidime Kertiga kandma neid kauneid musti maani ürpe. Kohe kahju hakkas neist kohalikest, igapäev end niiviisi katta, huvitav kas sõbrannad üksteist ka tänaval ära tunnevad... Igaljuhul oli mošee võimas ja Kaupo teadis palju meile rääkida selle saamisloost, näiteks on mošee sees lubatud käia vaid paljajalu/sokkis, seal on hiiglaslik vaip, mis valmistatigi ühes tükis, kuid transportimise jaoks oli see vaja ribadeks lõigata ja siis kohapeal taas kokku õmmelda.

 Peale piiiikka päeva võtsime suuna kodu poole, läbitud sai oma 300km, enamasti küll sirgel ala 6
realisel kiirteel. Suured tänud meie kohalikule nii toreda päeva eest, paremat ei oleks osanud tahtagi!