23.okt esimene päev

Hommikut alustasime basseinist, päike säras juba üsna seniidis ja ühe kohapeal seista või lamada oli võimatu. Me olime ümbritsetud teistest kõrghoonetest kus üle ühe käis ehitus ja need mida parasjagu ei ehitatud olid mattunud paksu tolmu kihi alla, nii et jäi selgusetuk, kas maja on kasutuses või ehitusjärgus. Pärast ujumist kui olime oma valgete kehadega kõik töömehed ära pimestanud, sättisime end Dubaid avastama.

Emirates mall ehk siis kaubamaja oli tõesti kiviga visata, selleks oli vaja vaid paar tühermaad ületada, kui juba hiiglaslik ufolik moodustus paistis mis nimelt oli sisesuusanõlv. Jah, neil siin 40kraadises kuumuses on siselumelaua nõlv, kus saab mööda lund alla sõita. See kõik on kaubandus keskuse osa. Pargime end esiteks Food Courti, mis koosneb ligi 20st kiirsöögikoha kioskist.

Valime siis meelepärased toidud ja teeme oma hommikusöögi peale mida, asume poode avasatama. Valik on suur, ja vahemaad meeletud, edasi tagasi käies saab mitu kilomeetrit kokku. Hinnad on kahjuks eestilikud ja kõsi ei tõuse otseslt millegi järgi. Peale tunnist uitamist saame taas kokku ja plaanime oma nina uuesti õue pista, lootes et see kohe ära ei kõrbe. Vaatame siis kaardilt et maailmakuulus 7* hotell on kiviviske kaugusel ja alustamegi sinna poole jalutust.

Väljume läbi kaubanduskesuse metrootunneli, möödudes metroo sissepääsust jääme me ainsateks elavateks hingedes selles tunnelis. Tundub pisut kahtlane!

Kui lõpuks õue jõuame ja pole ühtegi hingelist näinud, tulevad vastu kohalikud murkad igaüks ise värvi dressis, nemad on ka ainsad, kes omalkäel mingitki liikumist välja näitavad. Nägime selliseid tegelasi palju oma teel, möödusime ka politseiakadeemiast ja arvasime et ju nad sealt pärit ole, samas pikutasid sellised ka palmi all “tehes korrastustöid”. Nüüdseks oli meil selge, et siin riigis jala ei käida ja kõik mis on lähedal on tegelikult väga kaugel. Me küll nägime oma sihtmärki kuid jalutades kiirtee ääres kus teisel pool on tühermaa, siis see ei ole eriti fun. Sebrasid siin maal liiga palju ei tunta ja nii mitugi tee ületust pidi eluga riskides tegema. Fooritsüklid kestavad terve igaviku, selle ajaga võib jalakäia päikesepiste saada, seega järgmine tõestuspunkt et jala ei käida! Andekate eestlastena, leidsime me alati varju ;)

Pimendatud klaasidega tüdrukute koolibuss

Jõudsime ilusa hotelli territooriumile, kus oli vanamoelisse hoonesse butiikidest koosnev ostukeskus tehtud, hotelli territooriumil lookles jõgi. Ühe silla peal jalgu puhates, püüdis Ivo iseendale petekat teha vms, mis lõppes prillide sukeldumisega jõe põhja, ohh well. Teistel nalja nabani. Leiame endale ideaalse viewpoint’i Burj al Arabi pildistamiseks.Seal keskuses oli ka kullaautomaat, mis kõigile suurt huvi pakkus. Kui meil Eestis on sularaha automaadid ja parkimistasuautomaadid, siis Dubais on automaadid, mis annavad sulle kulda!

Edasi püüame randa leida, kuid kõik teed on suletud, jätkame siis oma matka, taaskord mööda ehitusplatse, jõuame maailmakuulsa 7*hotelli väravasse välja, kui meie jõud raugeb, mis siis et oletavalt on rand siinsamas ümber nurga, kuid seda oleme kuulnud ja viimased tund aega. Seltskond jaguneb kaheks, need kes huvituvad toidupoest ja need kes tahavad asap hotelli jõuda. Ehk siis algab taskomissioon ja poehuvilised võtavad tempoka tagasitee. Päike pole enam nii kuri ja poole seltskonnaga läheb teekond lennates, olgu olgu, need ristmiku ületused on endiselt terve igavik pikad aga seekord me juba teame mis järjekorras asi käib ja kust peab kiirustama.

Päeva kadud:
Meelik kaotas mütsi (keegi pole talle vist öeldnud et poest ostetakse asju kaasa mitte ei viida enda omasid sinna:))
Ivo kaotas prillid
Kaisa pluusi pisikesest august sai kadunud varukas.

See tähendas vaid üht SHOPPING!!

Meelik lootiski Carrefourist endale uut mütsi leida, kuid tulemuseta, kuigi see on koht, kus müüakse kõike ja olematu hinnaga. Täna me piirdusime küll vaid söödavaga.

Jõudsime hotelli katuselt veel viimast loojangut näha ja vees sulistada kui see suleti. Selgus et teised polnud meist väga palju varem jõudnudki, kuna taksomissioon osutus raskemaks kui arvasime.

Edasine õhtuplaan oli minna kesklinna, pilvelõhkujate rajooni, purskkaevu showd vaatama.

Tellime endale taksod ja sõidame Dubai Malli, tuleb välja et seal on terve korrus taksodele, taaskord kinnitus, jala me siin ei käi. Ja elu kulgeb siin kaubamajast kaubamajja, lisaks veel kui väljas on temperatuur 40 kraadi siis kaubanduskeskuste konditsioneer on nii umbes 22 ehk siis peale maha jahtumist võib seal ära külmuda. Kui me enne mõtlesime, et meie kodu mall on suur siis see oli HIIIGLASLIK! Kodu mallis on meil sisesuusanõlv aga siin on maailma üks suurimaid akvaariumeid, kus saab sees sukelduda ja haid patsutada. Okenaariumi külastus on kindlasti meie plaanides kirjas.

Õhtusöögiks võtame sammud jällegi food courti poole, natuke nukker aga samas nii see elu siin käib. Peale sööki suundumegi välja, üks show just lõppeb, mis annab meile aega koht otsida järgmiseks. Teeme fotoshuudi maailma kõrgeima ehitise - Burj Kalifaga ja naudime kuuma ööpimedust. Lõpuks hakkab vesi sädelema ja kõlavad esimesed noodid klassikalisest palast.

See on miski mida peab ise nägema, et aru saada kui lahe see on, ükski pilt ega video ei suuda seda emotsiooni edasi anda. Purskkaevud pritsivad vee kuni 152 meetri kõrgusele, see tähendab meie swiss hotell ja kui sinna otsa veel 8 korrust panna siis võib olla jääb katus kuivaks.
Peale showd otsisime endale kohviku, kus vesipiipu teha, keeruline on neist arusaada, alkoholi ei müüda isegi sellises kohas ja vesipiip on soodsam kui Eestis, millest nad siis elavad!?? Aru me ei saanud.