Minek ja saabumine

 

Veidi spikerdamist pungitar.wordpress.com tnx! :) 

Lõpuks oli kätte jõudnud kaua oodatud päev 22.oktoober. Hommikul kl 6:40 helises äratuskell, viimased asjad kotti ja minekut. Meie olime ainukesed kes eelnevalt online check in’i teinud, lootsime ikka lennujaama tädile aga tutkit, lükati kohe automaadi juurde, mis loomulikult ei töötanud ja pidi ikkgi tädi juurde minema. Lõpetasime me siiski automaadi juures koos tädiga! Vahepeal tuli ka võõras noormees meie juurde ja teatas rõõmsal toonil “Mina olen Meelik!” õnneks oli asjakohane tutvustus ja ta väga võpsikusse omadega ei pannud :) Selgus et teised olid juba Lotte tv ette kohad sissevõtnud, niisiis asusime meiegi teiselepoole. Ivo sai turvakontrollis oma kotisisu tutvustada. Mina jooksin kiirelt kosmeetikapoodi oma Clinique ripsmetušši järele, nüüd jälle mõned kuud mureta, poole aastaga oli hind pisut tõusnud aga ikkagi ligi 10€ soodsam kui Kaupsis või Stockis.

Patsutasime siis teisedki ära ja ega pikka passimist olnud, kui oligi aeg koduga lehva teha ja lennukile astuda, õnneks ei olnud see propellerlennuk, nagu algul kartsime. Lend oli kiire ja korralik, väga häirivad olid küll Estonian Airi toolid, millel keset selga jookseb läbi horisontaalne pulk või mõndadel andmetel õmblus. Mis iganes see oli jättis ta oma jälje mitmeks tunniks.

5h vegeteerimist Oslos, ei saanud me aru, miks see lennujaam oli hiljutise uuringu järgi 10 parima/mugavaima Euroopa lennujaama sekka saanud. Oslos tervitas meid eestilik hall ja märg ilm, aga meie olime rõõmsad, sest teadsime et meid ootab ees midagi hoopis mõnusamat! Hõivasime enda alla ühe kohviku teise korruse 3 lauda ja lõime oma laagri püsti. Head smuutid olid seal. Saiakesed polnud suuremad asjad.

Tasuta internetiga läksid need tunnid täitsa talutava kiirusega. Oli aeg oma gate üle otsida, mis loomulikult oli lennujaama kõige kaugemas ja eraldatuimas tsoonis nagu ikka. Check in’i saime teha otse gate’is, mis oli iseenesest mugav. Meie jaoks oli see esimene selline pikamaa lend, olen küll lapsepõlves u sama suurte lennukitega lennanud kuid siis olid need pigem tsarterid Soomest/Rootsist kuskile vahemere kuurordisse vms. Ja iseenesest ligi 7h lennu olen ka eelnevalt üle elanud. Aga see esimene mulje Emirate’sist oli küll uus ja igati positiivne, muidugi tahaks seal esimeses klassis pikutada aga see turistiklass on ka täiesti talutav 7h, eriti kui sind ei ole pressitud kuskile võõraste paksude keskele. Meie olime kahekesi kolmese rea peal. Igal ühel oma screen nagu ikka, meeldiv üllatus oli et igal screenil oli usb ots. Ja siis see teenendus...no nad ikka jaksasid jagada, joogid, söögid, suupisted, kuumad rätikud ja no jäätisega olen ma ju kohe ära ostetud! Igati meeldiv lennukogemus, lahe oli ka nende rahvusvaheline kollektiiv, ehk siis ka omavahel räägiti inglise keeles.

Olgugi et meie lennuk oli kolme istmereaga ja meie jaoks suur, ei saanud me lennujaamas toru vaid ikka tavaline parkimisplatsi parkla ja selle bussiga me tiirutasime ikka kaua, väga kaua. Esmamuljeid enam väga täpselt ei mäletagi, jõudsime hilisõhtul ja väljas oli kuum! Lennujaama laed olid hiiglaslikud, passikontrollijad olid vaid mehed valgete ürpide ja mustade peatorudega. Pilt tehti igast ühest, kuid muidu olid nad sõbralikud ja liigseid küsimusi ei olnud. Kõlasid rookie naljad “Mis sii juhtub kui ma ta seelikusabale astun? Ei tea ei taha vangi minna!” Kui olime oma tee välja leidnud, suunati meid kohe taksode juurde, saime 2 taksot, naisjuhtidega ja oluline oli, et me jaguneksime nii et mõlemis oleks 1 naine, muudmoodi see asi ei töötaks. Ehk siis naisjuhtidega taksos saab sõita vaid siis kui seltskonnas on naine. Päris kindel ei ole aga tõenäoliselt naine üksi ei või ka meestaksojuhi taksos olla. Kodu oli ca 20km lennujaamast, sõitsime ka pilvelõhkujate rajoonist mööda, meie kodu oli Emirates malli tagahoovis. Piirkonnas, kus ei olnud ühtegi vaadet ilma kraanata. Aga sellist vaadet on üldse keeruline Dubais leida.

Kodu meil 

Hotelli tuba oli hiiglaslik, õigemini oli see korter, pm sama suur kui meie kodu. Lisavoodi poisid kolisid mõlemad meie tuppa, koos lõbusam ja perel privaatsem ning ruumi oli ju küllaga. Lisaks lisavoodile oli meil ka suur diivan ja oleksime ühe lisavoodi veel saanud kui poleks õigel ajal jaole saanud. Kodu ülevaadatud läksime ümbrust vaatama, kell oli u südaöö, kuid pisikesed toidupoed ja juice bar’id olid kõik avatud. Ega sealt poest suurt midagi osta polnud ja kõik oli hindamatu.

Mahlabaar oli päris laia valikuga, kui põrandal olevad prussakad väljaarvata oli kõik ilus. Meelik sai endale korraliku murujoogi, teistel läks enam vähem vastavalt ootustele.